Türgi Vabariik
Sild kahe maailma vahel, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad igal sammul – iidsetest varemetest ja Osmani impeeriumi pärandist kuni kihavate metropolide ja hingematvate Vahemere randadeni.
Mustafa Kemal Atatürk – Modernse Türgi isa
Ükski jutt Türgist ei ole täielik ilma Mustafa Kemal Atatürkita. Pärast Osmani impeeriumi kokkuvarisemist ja Vabadussõda rajas see visionäärne riigimees 29. oktoobril 1923. aastal Türgi Vabariigi. Tema eesmärk oli luua Lääne-pärane, ilmalik ja modernne rahvusriik.
Atatürki reformid olid radikaalsed ja laiaulatuslikud: ta lahutas riigi religioonist, asendas araabia kirja ladina tähestikuga, andis naistele valimisõiguse ning muutis hariduse tasuta ja kohustuslikuks. Tema pärand on Türgis nähtav kõikjal.
Riik, Poliitika ja Religioon
Türgi on demokraatlik, ilmalik ja unitaarne vabariik. Kuigi 99% elanikkonnast on muslimid, on riik põhiseaduse järgi sekulaarne. See tähendab, et usuasjad on riigiasjadest lahus, kuigi religioonil on kultuuris ja igapäevaelus endiselt väga oluline roll.
Praegune poliitiline olukord
Alates 2014. aastast on Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. Tema juhitav partei on AKP (Õigluse ja Arengu Partei). 2017. aasta referendumiga muudeti riigi parlamentaarne süsteem **presidentaalseks**, mis andis presidendile laialdasemad volitused. Suurim opositsioonierakond on CHP (Vabariiklik Rahvapartei), mille asutas Atatürk ise.
Majandus
Türgi on G20 liikmesriik ja üks maailma areneva majandusega võtmeriike. Riigi majandus on mitmekesine, tuginedes nii tööstusele kui ka teenindussektorile. Peamised majandusharud on turism, tekstiili- ja rõivatööstus, autotööstus, ehitus ning põllumajandus. Oma strateegilise asukoha tõttu on Türgi oluline transiidi- ja kaubanduskeskus Euroopa ja Aasia vahel.
Kultuuripärand ja Turism
Türgi on koduks lugematutele tsivilisatsioonidele ja see peegeldub riigi erakordselt rikkalikus kultuuripärandis. Riigis asub 21 UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat paika, sealhulgas Göbekli Tepe, Efesos, Kapadookia ja Istanbuli ajaloolised alad. Lisaks ajaloolistele vaatamisväärsustele on Türgi tuntud oma maailmatasemel köögi, külalislahkuse (misafirperverlik) ja kaunite Vahemere ning Egeuse mere kuurortide poolest.
Sõjavägi ja NATO
Türgi relvajõud on NATO suuruselt teine armee USA järel. Oma geograafilise asukoha tõttu on Türgi strateegiliselt äärmiselt oluline liitlane, kontrollides väinasid Musta mere ja Vahemere vahel. Lisaks NATO-le on Türgi mitmete teiste oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige või liige, sealhulgas ÜRO, Euroopa Nõukogu, OECD ja G20.
Haldusjaotus ja Rahvussümbolid
Türgi on jaotatud 81 provintsiks (il). Kuigi pealinn on Ankara, on riigi majanduslik ja kultuuriline süda vaieldamatult Istanbul.
Türgi Vabariigi peamised sümbolid on selle lipp – punasel taustal valge kuusirp ja täht – ning rahvushümn "İstiklal Marşı" (Iseseisvusmarss), mis sümboliseerib rahva vabadusvõitlust ja iseseisvust.
Rahvushümn: İstiklal Marşı
Türgi keeles
Korkma, sönmez bu şafaklarda yüzen al sancak; Sönmeden yurdumun üstünde tüten en son ocak. O benim milletimin yıldızıdır, parlayacak; O benimdir, o benim milletimindir ancak. Çatma, kurban olayım, çehreni ey nazlı hilâl! Kahraman ırkıma bir gül! Ne bu şiddet, bu celâl? Sana olmaz dökülen kanlarımız sonra helâl... Hakkıdır, Hakk'a tapan, milletimin istiklâl!
Eesti keeles (ligikaudne tõlge)
Ära karda, ei kustu koidutaevas lehviv punalipp; See on viimane leek, mis suitseb mu kodumaa kohal, kustumata. See on minu rahva täht, see särab igavesti; See on minu, see kuulub vaid minu rahvale. Ära kortsa, ma palun, oma kulmu, oo arglik kuusirp! Naerata mu kangelaslikule rassile! Milleks see raev, see viha? Muidu ei saa andeks meie sinu eest valatud veri... Vabadus on õigus minu Jumalat kummardavale rahvale!