Geograafilised ohud: Maavärinad & kliima
SEISMILINE AKTIVSUS: MURRANGULIIINIDE LAHING
Anatoolia mikroplaat ja Tektoonika
Türgi asub Anatoolia mikroplaadil, mis on surutud Euraasia plaadi ja Aafrika/Araabia plaadi vahele. Araabia plaat surub Anatoolia plaati pidevalt läände, tekitades suurt pinget kahe peamise murrangusüsteemi piirialadel. See muudab piirkonna üheks seismiliselt aktiivsemaks maailmas.
Põhja-Anatoolia murrang (NAF)
NAF on umbes 1500 km pikkune aktiivne siirdelõhe, mis kulgeb mööda Musta mere rannikut. See on peamine oht Istanbulile, kuna murrang läbib Marmara mere. NAF oli seotud 1999. aasta katastroofilise İzmiti maavärinaga.
Ida-Anatoolia murrang (EAF)
EAF on teine oluline lõhe Türgi idaosas, mis piirneb Araabia plaadiga. 2023. aasta veebruari laastavad maavärinad (M 7.8 ja M 7.5) toimusid just sellel murrangul. Lisainfo: Nende kahe suure murrangu kohtub on tuntud kui Karlıova kolmikühendus, mis on äärmiselt ebastabiilne piirkond.
KLIIMAVÖÖTMED JA GEOGRAAFILISED ERISUSED
Vahemere kliima (Lõuna- ja Läänerannik)
Iseloomulikud on kuumad ja kuivad suved ning pehmed ja vihmased talved (nt Antalya, Izmir). See on peamine turismipiirkond. Sademed on valdavalt talvised.
Musta mere kliima (Põhjarannik)
Selles piirkonnas on soe ja niiske kliima aastaringselt. See on Türgi kõige sajusem piirkond (nt Rize), luues ideaalsed tingimused teekasvatuseks.
Kontinentaalne sisekliima (Kesk-Anatoolia)
Suured temperatuurikõikumised: lõõskavad suved ja väga külmad, lumised talved (nt Ankara, Kayseri). See regioon on suvekuudel põuale ja talvel rängale lumele vastuvõtlik.
KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD OHUD
Põud ja veenappus
Põud on kasvav oht, mis mõjutab eriti põllumajandust Kesk- ja Ida-Anatoolias. Kliimamuutused toovad kaasa ebaregulaarsed sademed ning ohustavad oluliselt suurlinnade, sealhulgas Istanbuli ja Ankara veevarustust. Vee säästmine on riiklik prioriteet.
Metsatulekahjud ja üleujutused
Vahemere rannikul (Antalya, Muğla) on äärmiselt kuumad suved oluliselt suurendanud ulatuslike metsatulekahjude riski. Musta mere rannik kannatab samal ajal tihti äkiliste üleujutuste ja maalihkete all, mida põhjustavad intensiivsed sademed.
REAALAJAS MAAVÄRINAD: USGS ANDMED
Maavärinate mõõtmine: Richteri ja Pallide skaala
1. Richteri skaala (Magnituud)
Richteri skaala (täpsemalt: lühendatud Momendi Magnituudiskaala Mw) mõõdab maavärina käigus vabanenud energiat selle allikas. See on logaritmiline skaala, kus iga täisarvuline samm tähistab umbes 32-kordset energiahulka. Magnituud annab teavet sündmuse suuruse kohta, mitte mõju kohta asustatud alale.
- M 1.0 – M 2.9: Väikesed, tundmatud või tundlikumad seismograafid.
- M 3.0 – M 3.9: Märgatav, kuid harva kahjustav.
- M 5.0 – M 5.9: Mõõdukas. Võib tekitada olulist kahju halvasti ehitatud hoonetele.
- M 7.0 ja kõrgem: Suur, võib tekitada ulatuslikku ja laastavat kahju.
2. Mercalli skaala (Intensiivsus ehk Pallid)
Mercalli intensiivsusskaala (EMS-98, varem MCS) mõõdab maavärina mõju kindlas asukohas. See põhineb inimeste tähelepanekutel, hoonete kahjustustel ja looduskeskkonnas toimunud muutustel. Skaala on esitatud rooma numbritega (I kuni XII).
- I – III (Nõrk): Tundub ainult vähestele inimestele, sageli kõrgetel korrustel.
- V – VII (Tugev): Tundub peaaegu kõigile; kergemad esemed kukuvad; mõõdukas kahju kehvadele hoonetele.
- IX – XII (Väga tugev / Katastroofiline): Oluline ja laialdane purustus. Täielik häving.
Viimase 24 tunni maavärinad (Nimekiri)
- Laen andmeid... Palun oodake.